Kolm meetrit pikk vihmauss ja tasmaania kuradid. Päike paistab aknast selga ja palav on, ent siiski sajab õues kollaseid lehti, mis kolksudes aknalauda riivavad. Vahin tuimal pilgul arvuti ekraani, ise mõtteis juba tuhandete kilomeetrite kaugusel.
"Tere kas teil Karl Marxi teoseid on?" - küsib keskine blond naine. Üritan vastata, aga keel on kurgulakke kinni kuivanud.
Ta sai oma raamatu ja paar sõna ... "Olge lahke". Selline see on, mu töö.

Veel mõni nädal, mõni tund ja mõni minut.

Haigutan ja loen "Maailma atlast" edasi.