Patarei.
Kõle, külm - merest ja tuulest väsinud.

Seisame ukse taga ja loeme silti: "E-P 11.00 - 17.00" .
Vähem kui kümne aasta eest nägid paljud selle õuduslossi asukatest vaeva, et kõrgete kivimüüride vahelt välja pääseda.
Nüüd seisab kamp noorukeid fotoaparaadid käes, külmast kanged ja lolli ilmega, suure rauast värava taga. Tahaks sisse. Tahaks pildistada.
Uks avanes - välja astust umbkeelne tõmmunahaline turvamees. "Nje mor tuur, nie mor tuur - sakrõtt" ...luges sõrmede peal päevi ja lausus uuesti "kolmapäev tuur jest.."
Tõlkes tähendab see... "kurat võtaks, kas te ei näe et me oleme suletud...kaduge siit minema ja tulge kolmapäeval suurema kambaga tagasi - saate võib-olla sisse kah"...

Naljakas on näha vaeva, et vanglasse pääseda...

Tegime oma kaks must-valget filmi täis, tiireldes ümber kompleksi nagu raisakotkad ümber korjuse.

Pärast seda läksime "mandarini", sõime kõhud makarone täis ja rääkisime oma katseeksitusekskursioonist fotograafiamaailma.

Tehtu! Katsetatud! Nähtud!