Lääne kiireima munakorjaja kroonika.

Ma näen unes suuri, pehmeid, valgeid ja rääkivaid kanu. Nad kutsuvad mind... "Kaaak...Kaaaare...Kaaak...Kaareeel".
Eile selgus, et meie ülemus Shery on olnud seitse aastat munakorjaja. Prantslane kes meiega koos maja jagab läks selle teadmise peale näost valgeks lõi käega vastu pead ja ütles "Merde!!! Seven years? Seven YEARS?!"
Räägin natuke meie hetke eksistensi põhilistest punktidest.

Iga hommik hakkab kell kuus - Gunnari mobiilihelina saatel millele järgneb rusikalöök vastu suvalist klahvi ja mingi pobisev fraas, peale mida saame me veel kakskümmend minutit "rahulikult" magada.
Rätik, vannituba, hambapasta ja külm vesi. Köök, sahvriuks, müslipakk ja piim. Perse ja külma köögitooli kokkupuude. Auto, kaks kilomeetrit, sitahais (vabandust), dušh, töörõivad, ülemused ja kanad.

Niimoodi juba teist nädalat.

Üle päeva või paari käime poes. Joondaloop on selle koha nimi. Nagu kõik Austraalia väikelinnad või asulad on ka see otsast ääreni poode täis. Näiteks kella nelja paiku on võimatu parklas kohta saada. Ükspäev tiirutasime umbes kakskümmend minutit kuni lõpuks otsustasime auto kilomeetri kaugusele jätta.
Kogu "ostukultuur" on siin hoopis teistsugune kui Euroopas. Kuigi ma pole USAs käinud julgen väita, et see on kahtlaselt läänelik. Kõik asjad tulevad jumbo, mega, giga või hüpper pakkides nagu inimesedki. Alati pead ostma 3 liitrit mahla, sest see on sama kallis kui liiter. Riided ja toit on üleüldse suhteliselt kallis, aga õnneks saame me isegi Austraalia mõistes hästi palka nii, et nälga ei tohiks jääda... veel...
Kohalikud käivad poes kolme suure ostukäruga mis on ääreni igasugust pahna täis. Süüakse palju - väga palju. See väljendub ka keskmise austraallase kehakaalus. Nimelt on 75% inimestest ülekaalulised. Tihti ei saa kaugelt aru kas see "keegi" keda sa näed on mees või naine ja kas ta on sinu poole näoga või seljaga, sest igal juhul on sinu poole tissid ( mis ei paista neid end sugugi häirivat). Kui linnas on iga nurga peal mõni "Foo Yin" või "Fak juu" hiina kiirtoitla siis linnapiiridest väljaspool kaunistavad silmapiiri eredad "McDonald", "Hungry Jacks" ja "Kentucky Fried Chickeni" "kiirtoidurestoranid"...
Ainuke võimalus korralikku süüa saada, on seda ise teha. Igasugused toidlustusasutused võib heaga ära unustada, sest maksma peab palju ja vastu saadud kaup on kehva.

Ilm.

Kliima on väga veider. Kohalikud väidavad, et nii külma suve pole Austraalias kahekümne aasta jooksul nähtud. Päeval 43 kraadi ja öösel 10 kraadi sooja. Eesti kunagised suved olid paremad, aga samas see ongi lääne Austraalia eripära

No worries mate.

Fraas mida igal pool kuuleb ja mis mind kohati endast välja viib. Siinsed inimesed ei hooli lubadustest ja ajast absoluutselt. Näiteks kui keegi ütleb, et mingi asi saab selleks ajaks valmis või , et kohtume poole tunni pärast siis võid heaga liita paar tundi kuni nädal.

Kõigest üle vaadates on kohalikud siiski sõbralikud ja vastutulelikud. Alati üsna abivalmis.
Muidugi on ka erandeid.

Ükspäev käisime kohalikus alkoholipoes (Bottleshop - koht kuhu saab autoga sõita ja alkoholi tellida... absurdne), aga kuna kõik asjad olid ajuvabalt kallid otsustasime mitte midagi osta ja lahkusime poest. Istusime autosse ja hakkasime sõitma kui äkki ei kusagilt meile üks naisterahvas julmalt ette keeras. Tuli autost välja ja hüüdis midagi ning käskis autoakna alla keerata. Mõne hetke päras kostus läbi avatud akna lause "We have reason to belive that you stole something from us, please give it back right now!" . Suu täis rehapulga kujulisi hambaid ja pritsiv tatt mis antud "neiu" suust prittsis oli ühtlane jorin... "We have your licenceplate number and we will report you to the police! We saw you put something in your backbag!" ... Nimelt süüdistas ta meid selles, et toppisime oma seljakottidesse (mida meil kellegil polnud) nende poest võetud tavaari...

Gunnar vihastas ja ütles "Jejeje, have a nice day ja keris akna üles".. vaikus ja sõit koju.

Sellest on nüüdseks juba neli päeva möödas ja midagi juhtunud pole. Loll mutt.

Kogun mõtteid ja kirjutan ülehomme teile veel sellest imelisest ja ajuvabast maast, sest siis on mul vaba päev.

Cheerio


PS: Känguruu maitseb oivaliseslt ;)