Laupäev, uni ja tööl.
Eile käisime Vallibaaris ja jõime millimallikat, jook mida kõik "õiged" noored hansalinlased jooma peavad. Tartus öeldakse, et sa pole õige üliõpilane kui üle kaarsilla kaare ei jaluta. Tallinnas pead sa, aga seda mehist vägijooki tarbima, et saada osaks eliitharitlaste imelises perekonnas!
Muidugi olime juba eelnevalt natukene kivis (kasutan slängi, et vanema generatsiooni esindajad aru ei saaks) ja sellevõrra jäime ka rohkem purju.
Teised läksid muidugi edasi, sest kuhugi oli see energia vaja "magama" panna ju.

ENERGIA - mida minul polnud.

Läksin koju ja heitsin linade vahele - sõna otses mõttes. Tekk oli koti seest välja tulnud ja vedeles voodi paremas nurgas. Kuna ma nii väsinud olin siis jäin lihtsalt magama. Öösel muidugi hakkas külm.Kujutate ette kui raske on pilves, purjus ja unise peaga panna tekk tagasi püüri ?! Ma ei saa sellega isegi niisama hakkama - rääkimata sellisest olekust.

Kakskümmend minutit ja viis sekundit - umbes.
Vähemalt endal oli naljakas.

Uni oli väga magus. Lausa nii magus, et magasin terve öö pool pead padja all. Hommikul oli suu kuivem kui kuum pliidiraud. Vist sellest, et matsin ninasõõrmed sügavale sulgedesse.

Paradontaksi kergelt soolane hambapasta.

Viis minutit harjamist (ainult reklaamides harjatakse tavaliselt nii kaua, aga mul õnnestus selle tegevuse jooksul veel neli minutit magada ja kolm minutit und näha).

Tööle jõudes tegin kohvi ja sõin ühe "crossaint'i".
Meil on lahe turvamees - August. Ta laseb mul hommikuti ja õhtuti Estonia konsertklaverit mängida. Mitte et ma seda oskaks, aga isegi klimberdamine on lõõgastav tegevus, kui sa seda pool miljonit maksva klaveri taga teed.

Eile.
Oli.
Tore.
Muidu.